Shenanigans!

Viitsimatus, tahtmatus, kartmatus -
mida need tunded minus tähendavad?
Miks on mul tunne
nagu jookseks elu mööda katkiseid liipreid?

Ei paranda neid ükski teetööline,
ei ükski ekspert.
Paranevad ise, millal vaid heaks arvavad,
sundimine teeb protsessi vaid veel aeglasemaks.

Äkki ei olegi nad katki?
Ehk on see kõik üks võimas illusioon,
mis võimendab kõike.
Või äkki on nad katkisemad kui ma arvan?

Kiire allakäigutee varustab mind mõtteainega.
Mida ma tahan? Mida ma vajan?
Aga mõtlemisest üksi ei piisa,
tegutseda on vaja.