Rannapoisid

Tulevikul pole piire,

Eluratas teeb lugmatuid tiire

Ümber inimese päikesesüsteemi südame,

Laskmata lahti tuuma pidemest.

Sest lahti ei taha kiskuda haavu,

Neid nutma panevaid tüdrukuid,

Ei taha ma ei näha, ei tunda,

tahan olla vaba valu haardest

Elu ei peagi alati naeratama

Ta võib panna karjuma,

Inimeste peale peeretama

Ja Saatanit sarjama

Ma ei taha olla ainus,

Kelle suurimaks mureks on kainus.

Ma tahan olla ainus,

Kelle suurimaks mureks on õnne rikkus.

Ja nii ma otsingi oma kohta päikese all,

Seda kättesaamatut utoopiat,

Mida iseloomustab armastus ja õnn,

Jah, just seda – utoopiat.

Purjus koolikaaslaste keskel oli tõesti raske raamatut lugeda

Saa suureks
ja ütle mis on sul mureks.
"Et keegi enam kunagi ei sureks
sest tahan kindel olla, et olen kunagi kellegi juureks."

Minust võrsub vili
õrnade, kuid lohvakate lehtedega
minu päikesevalguse käes
kasvab see konkurentsivõimeliseks.

Iga päev tuleb taime kasta
hea sõna ja hoolitsusega
mitte kunagi selle suunas tõreleda
ei, see on keelatud!

Enne närtsin mina kui looduslik toode
kui just...
kui just koer seda peenra peal ära ei talla.

Oled ambaal

Türa kus tahaks sulle räigelt sisse panna
läbi sinu kolju virutan kanna!
Fakk ma ei saa aru miks sa siin ilmas oled?!
Ilusaim sõna sinu väljendamiseks on kole!

Nahhui sa mängid kõigiga munni
mine ime Niinistö kulli!
Mine parem treeni jõusaalis musklit
mitte ära keera Hesburgeris kuklit!

Türa sure palun ära
Türa sure palun ära
Türa sure palun ära
Sa sitane mära!

Ära tule põrkama minuga
ma tean, et saad suhu, ei taha kakelda sinuga
välimuselt meenutad vana litsi putsi
värise nagu haavaleht, sa saad mult kindlalt tutsu!

Aja see geko maha oma peast
muidu vägistab su eite esimene patsaanide reast.

Türa sure palun ära
Türa sure palun ära
Türa sure palun ära
Sa sitane mära!

?

Ei saa mehed läbi ilma naisteta
nagu kindel linn ei saa läbi kqaitseta.
Ülistan Sind, kaunis kalevite tütar
ballaadi mängimiseks Sulle on mul sitar.

Sünnist saati on mind pimestanud sinu ilu.
Su kirsspunaseid huuli tahaks suudelda seal, kus on vilu.
Palun luba, et ei lähe väljamaale mehele
usu mind, siin leidub õnne meile kahele.

Ole nii hea ja jää mu kõrvale nii heas kui halvas
luban olla Su sulni hinge Raafael.
Tea, et ma ei ole suvaline Tarvas.

Kõige suurem šovinist

Eesti on jõudnud heaoluriiki
naised meestega seatakse viiki.
Uuel ametikohal praalib parisnik
ameti nimetuseks : soovõrdõiguslikkuse volinik.

Enam naised mehi kartma ei pea,
aga ega seda nad teadma ei pea.
Nautige seda sümboolset võrdsust,
kuid meenutage aeg-ajalt naiste nõrkust.

Panin tööle topeltriimi, lüürilise giljotiini.
Ära vaidle vastu, muidu teen sust transvestiidi!
Nüüd on lõpp minu lool,
võim on igavesti meeste sool!

diip, diibim, kõige diibim

Harilikule kolmapäevale omaselt olen täiesti kaine ja ei ole ka suitsetanud. Olen üritranud juurelda, miks see nii on ja kelle jaoks me seda teeme? Siiani ei ole vastust leidnud, kuid loodan siiralt, et lähitulevik toob mulle vastuse. Nimelt on suur soov teada saada, kelle jaoks ja mille nimel inimkond üleüldse pingutab. Tegelikult on tore vaadata suuri mehi nagu näiteks B.Obama ja K.Annan. Kuid kas mul on üleüldse lootust olla kunagi sama suur mees ja kas ma ei saaks seda mitte kohe teada? Samas, mis on nendegi mõte? Nende tähtsus hetkel on lihtsalt juhtida ühte suurt karja rumalaid inimesi - inimkonda. Me oleme ju kõik tegelikult ääretult rumalad ja andetud, isegi kui minul või sinul on mingi anne, siis kelle jaoks ja mis eesmärgil? Vastust on rakse leida, me lihtsalt oleme inimeste keskel, kes on suure tõenäosusega endast juba kõik andnud ja vajadusel oleme sunnitud ka suule naeratuse manama. Miks see suur näitemäng, milleks inimesed, kes on endast juba kõik andnud ja on üsnagi väärtusetud? Miks peab inimene üleüldse ülikooli minema, et midagi saavutdada ja kui see "midagi" on saavutatud, mis siis sellega üleüldse peale hakata? Jaa, see annab finantsilised eeldused, et luua oma maja ja pere ja osta auto ja suur LCD 3-D televiisor jne aga miks? See on ju surnud ring. Võib-olla, et ainult inetillukene Eesti on mulle selle mulje jätnud ja kui lähen mööda maailme ringi aelema, siis ehk leian tõelise maailma, kus inimesed on targad ja naeratused ei ole sunnitud. Ratsionaalselt mõeldes ei ole see paraku võimalik, sest psühholoogid on kindlaks teinud, et inimkonnal on ainult 6 erinevat mõtlemislaadi. Tekstist koorub vist tõde, et tuleb tunda rõõmu pisiasjadest, juua end igal reedel täis, olla rõõmus, nautida laupäevaseid pohmakaid, olla rõõmus, laupäeva õhtul end uuesti täis juua, nautida pühapäevast pohmelli ja pühapäeva õhtul teha läbikäidud kvartalis üks tiir, nautida värsket õhku ja olla vanematele tänulik eksistentsi eest. Tahaks sellest ringist välja murda, tahaks vaheldust, ma ei kannata seda enam kaua, iga päev pakub samasid juba mõeldud mõtteid ja samasid, juba pähe kulunud nägusi, kes suuremas enamuses ei loe mitte midagi ja seega ei suuda pakkuda midagi uut, lihtsalt tuleb kaasa mängida ja head nägu teha ja loota, et nad saavad mind tulevikus aidata. Tahaks ära lennata siit.

J.U.H.A.N L.I.I.V

Jääge hüvasti, mu sõbrad, kuid mäletage mind.
Uhke, uhke oli mu suurgsugune sugu.
Halb, et nii läks, selles ei süüdista ma sind.
Aitäh sõbrad! Tänan teid, pean teist tulevikuski lugu,
nüüd hing rändab teava poole, vabana kui sinikirju lind.

Lihtne on sündida siia silmakirjalikku ilma.
Ilma, kus ilma iluta oleks üpriski kole,
isegi iluga pole alati tore.
Viimaks, lahkumine on lihtsam, kui sünd siia ilma.