Mu vasakul käel,
kauguses, paistab üks segaduses hirv mäel.
Peatub mõte, kui mõistan, et ta on nagu mina.
Või äkki on ta nagu sina?
Sina, kes sa oled nagu uduvine.
Sina, kes sa oled illusioonides minu.
See hirv nii õnnetu paistab.
Vihm, mis ta nukralt alla vajunud suud kastab
ei aita teda kohe teps mitte.
Jah,
see hirv ongi nagu meie.
Üksik. Õnnetu. Nukker.
No comments:
Post a Comment