Elu

Elu - müstika, mis võib kesta sekundi, minuti, tunni, päeva, nädala, kuu, aasta, sajandi, või paremal juhul natukene üle viimase. Kas Te olete kunagi üldse mõelnud, miks me siia ilma sündinud oleme ja millist eesmärki me täidame või täitma peaksime? Ilma sündimise kohta ei oska ma suurt midagi vastata, on see vast sellepärast, et inimestele meeldib kontrollimatult paljuneda, me ju lausa naudime seda tegelikult. Massilise paljunemise tagajärgedeks on aga sõjad, näljahädad, geenimutatsioonid, mis lasevad hullumeelsetel ühiskonda sündida. Kas elu eesmärk ongi kannatada, haiget saada ja piinu näha? Esmapilgul jääbki ju selline mulje, või on keegi, kes on kogu oma elu elanud nii, et pole kogenud ühtegi kannatust? Ilus elu on vaid tühipaljas idüll, mida meile meeldib oma silmade ette manada,  kuid miks me seda siis ometi teeme ja mille poole me tegeikult pürgime? Loogiliselt võttes on ju nii, et mida kauem me elame, seda rohkem me kannatame, võtame näiteks omakste lahkumise sellest ilmast teadmatusse. See on üks suurimaid kannatusi, mida hing peab taluma. Kui me pürgime luksusliku elu ja pikaealisuse poole, siis see teeks meist justkui sadistid, sest mida kauem me siin ilmas viibime, seda enam näeme me surma, kannatusi ja tunneme ka ise valu.  Ilusa eluga, selle all pean ma silmas ressursside raiskamist, paneme me ka kannatama inimesed vaesemates piirkondades, näiteks Aafrikas, sest neil ei ole nii palju võimalusi, et lubada endale seda, mida meie saame lubada. Miks peavad just nemad vaesust kannatama, millega nad selle ometi ära on teeninud, mõelge selle peale, kui te sööte, pesete või televiisorit vaatate, kas nad kannatavad lihtsalt sellepärast, et nad on neegrid? Võib välja kooruda tõde, et, nii kurb kui see ka pole, paraku just nii see on. Tavaliselt me isegi ei mõtle nende nälginud ja vaeste inimeste peale, kui me oma külmikust roiskunud toitu minema viskame, aga see oleks võinud olla just ühele nendest kogu päeva söök, see sama kohukene oleks võinud täita tema kõhtu, samamoodi see hallitama läinud sai ja praim enne kuupäeva ületanud piim.  Miks me oleme nii mugavad ja ostame kogu külmiku täis sööki, mis roiskub nii lihtsasti? See on ju paljas rasikamine, ma saan veel aru, et kapp on kuivaineid täis, sest neil ei ole üldiselt parim enne ja kõlblik kuni sõnapaardega probleeme ja me tarbime need üsna kindlalt enne kuupäeva kukkumist ära. Kuid miks varuda endale külmikusse pakkide kaupa piima, kui me võiks minna ja teha selle tervisliku jalutuskäigu just siis, kui meil piima vaja on. Selline raiskamine on kasulik ainult talumehele, meiereile, poodidele, kõigile peale meie ja me ise peame seda kaotust niivõrd väikseks, et me isegi ei hooli sellest.  Sellist tarbimist võib võrrelda oksa saagimisega, millel sa istud, sest see tingib igatepidi igasugust saastet, alustades jäätmetest, lõpetades metaaniga pluss kogu see vahepeale ahel, mis kulub piima töötlemisele ja transpordile. Kallid inimesed, mõelge enne, siis tarbige, kõik, isegi neegrid, taotlevad ju täisväärtuslikku elu. Mina sõidan fossiilsete kütustega, laske minul täisväärtuslik elu ära elada, siis sõitke minupärast uraani või uriiniga.

Hugo Hein 08.02.2011