Kujuta ette, et maailmas oleks ainult üks suur riik nagu kommunism seda taotleb. Muidugi kommunistid, keda me kommunistide all teame, ei asunud oma plaane täitma just kommunistlike ideede alusel. Taotleb ju klassikaline kommunism igavest rahu ja õnnelikku elu. Meie naabrid idast hakkasid seda aga jõuga peale suruma, mistõttu ei saa neid kommuniste nimetada kommunistideks, sest nad eksisid juba esimese põhimõtte vastu. Kui nüüd proovida see uuesti ümber sõnastada, nimelt autoritaarse õnne valitsuseks, siis lähebki see vastuollu ka sellise nimetusega. Ma panen rõhku sõnale õnn. Ei olnud toonane riigikord suurem õnnevalitsus. Lihtrahvas kannatas igasuguste puuduste käes, pidev sõjatehnika uuendamine, sõjalised õppused ja loomulikult ka sõjad enesed. Mõelge, enne kui te kedagi kommunistiks või fašistiks sõimate, sest kõik need ideed on olnud üllad, lihtsalt teostus on jätnud soovida, ja kas kommunism oleks ka tegelikult nii hea, kui seda kujutavad ette maailmakuulsad "Biitlid"? Nimelt rajati 1960. aastatel Madalmaadesse kommunistlikud kommuunid, me ei pea ütlema, et Stalini ja Lenini austajad, pigem ülla idee austajad. Seal elasid suured sõpruskonnad, kes suurt midagi peale õnneliku elu elamise ei tee. Paraku muutuvad enamus kommuunide elanikud narkomaanideks, kes jäid vaid koormaks ühiskonnale. Need, kellel oli natukenegi aru peas, asusid tagasi normaalse elu juurde ja leppisid juba eksisteeriva, demokraatlikku ühiskonnaga. Valigem siis enne hoolikalt sõnu ja mõelge nende peale, sest sõnu ei saa niisama lihtsalt korrigeerida nagu mina oma teksti saan. Kui sõna on juba lendu lastud, siis ta võib kedagi paratamatult õhus olles riivata.
Hugo Hein
Millalgi väga ammu tagasi.
No comments:
Post a Comment