Ära räägi tüdrukutega, nad purustavad südameid.
Ilusad ja head olevused,
kuid korda saadavad vaid koledusi.
Ei leidu siin maailmas südant, mis ei oleks maksnud andameid.
Korja maast tükid,
mida pead enda omadeks.
Käes?
Väga hea!
Nüüd liigu edasi,
ära peatu!
Ja saadki teada sedasi,
et keegi meist ei ole veatu.
Õpi ja mõtle,
järgmise armastuse pärast veel rohkemgi võitle!
Ei ole ta ju ainus.
Lõpuks ometigi tabas mind kainus!
Ootan aega,
mil saan taas vabaks.
Nagu saega,
saagisid mu südame kaheks.
Ilmas ei lähe kõik alati nii nagu tahaks,
su armastust ei paneks ma pahaks.
Tahaks seda rohkem kui midagi muud,
tahaks sinuga imetleda kuud.
Armastamise kunsti ma alles õpin,
valel pool teed praegu kõmbin.
Ootan aega millal ületada teed,
mida sa teed?!
Sa kõnnid üle tiheda liiklusega puiestee,
auto alla jäämine on paratamatu.
Vaata et enam nii ei korduks.
Rooli taga oli armastus.
Süüdi jäi ta kõiges,
Vangi läks
ja suri tornis kõrges.
Küll oli valus see laks!
See kõik oli müüt.
Nagu Krahv Monte-Cristo
ta teised üle kavaldas
ja kättemaksu teed alustas.
Pikka viha pidas,
ja teisi tappis.
Nende elusid rappis.
Ei teadnud mida teha, kui kohtas oma esimest armastust. Edasi? Jah! Aga kuidas?
Jäi elama vaid vaevu,
enda mured uputas kaevu.
Lõplik arm kaob ju vaid siis,
kui lahkub siit elust see miis.
No comments:
Post a Comment