ta leida peavalurohtu püüdis,
kui reaalsust muutva avastuse tegi
ja koju jõudes ahastades hüüdis
mul muusika ja värvid täitsa segi!
see hallutsionatsioonne mäletsus
ta meeltes oma mõtteid mõlgutas
tal, võtnud uue doosi, tekkis jälestus
üks hetk - ta kaljuserval jalgu kõlgutas
ning kogu maailma leidis vastiku
ja millelgi ei olnud enam vahet
minnes mõttes läbi sünge võsastiku
talt välja süüa püüti viimast tahet
õnneks päästis teda unelembus
ja metsas uinudes ta võttis ulm
hiljem ärgates tal tekkis selgus -
mõistusega mässata on julm
sellest ajast aastad mööduvad,
kuid südamesse langeb ikka nooli
kui poisid nurga taga kaaluvad
kas tõmbaks väikse tripi peale kooli
in memory of A.Hofmann
No comments:
Post a Comment