Seitsme maa ja mere taga, lõunapoolkera kõige soojemas kohas, asub
saar nimega Utoopia. Utoopia on iga inimese unelm ning igaüks meist on
sellest unistanud. See on koht, kus meie unistused saavad teoks ning kus
me tunneme ennast õnnelikuna. Järgnev, kallis lugeja, on minu utoopia.Nagu
mainisin, asub Utoopia lõunapoolkera kõige soojemas kohas. Päikest on
küllaga, võib-olla isegi liiga palju. Sooja on 25-35 kraadi ning selle
saare loodus on lummav. Leidub suuri ja lopsakaid vihmametsi, mis on
elukohaks paljudele eksootilistele loomadele ja taimedele. Hiiglaslikud
ning viljakad põllud saare põhjaosas tagavad selle, et elanikel pole
vaja toidukaupu sisse osta. Saarel leidub palju liivarandu, kus inimesed
saavad puhata, lõbutseda ning meres hullata.
Utoopial on vaid
üks valitseja, kes valitakse võimule vaid üheks aastaks. Ta on aus ja
hooliv inimene, kes võitleb selle nimel, et saarel valitseks rahu ja
üksteise mõistmine. Riigi asju otsustatakse suures amfiteatris, kuhu
kogunevad kõik saare elanikud. Inimesed on ausad, hoolivad, siirad ja
abivalmid. Saarel ei ole oma raha. Kui vajatakse midagi, küsitakse
naabrimehe või mõne sõbra käest. Abiandmine on saarel suure au sees ning
abivajajaid aidatakse alati.Inimesed sel saarel on kõik väga
ilusad. Nad on pikad, kuid mitte liiga pikad. Kellegi pikkus ei ületa
kaht meetrit. Lisaks on nad ka väga atleetlikud ja mis mind nende juures
kõige rohkem paelub – neil kõigil on pruunid silmad. Need silmad
kiirgavad soojust ja sõbralikkust. Suurt austust omatakse oma
esivanemate vastu, kelle eest hoolitsetakse ning kelle käest rasketel
hetkedel nõu ja abi küsitakse.
Teadvustagem endale, et sellist
riiki me vaevalt kunagi näeme. Loodan, et kunagi tõesti maailmas
leidub selline koht, kus inimesed saavad olla õnnelikud ning ei peaks
muretsema kuidas maksta arveid ja kartma homset päeva
No comments:
Post a Comment