Pimedas õhtuöös valitseb vaikus.
Nurga taga sepitseb keegi midagi eriti riukalikku.
Midagi nii võigast,
et kannataja appikarje ei jõua sündidagi.
Viuh-Vauh!
Sähvis mõõk.
Ja naeratas me kurjategija
kui oli jõudnud lõpule.
Ta ohvrist,
noorest ja imekenast naisest polnud alles suurt midagi.
Vaid jäsemed ja veri
nüüd ehtisid kortermajade vahelist asfalti.
Mustamäel,
päeval.
Leiti laip.
"Vaene tüdruk!" kostus muttidelt ja taatidelt kui ühest suust.
No comments:
Post a Comment