Rannapoisid

Tulevikul pole piire,

Eluratas teeb lugmatuid tiire

Ümber inimese päikesesüsteemi südame,

Laskmata lahti tuuma pidemest.

Sest lahti ei taha kiskuda haavu,

Neid nutma panevaid tüdrukuid,

Ei taha ma ei näha, ei tunda,

tahan olla vaba valu haardest

Elu ei peagi alati naeratama

Ta võib panna karjuma,

Inimeste peale peeretama

Ja Saatanit sarjama

Ma ei taha olla ainus,

Kelle suurimaks mureks on kainus.

Ma tahan olla ainus,

Kelle suurimaks mureks on õnne rikkus.

Ja nii ma otsingi oma kohta päikese all,

Seda kättesaamatut utoopiat,

Mida iseloomustab armastus ja õnn,

Jah, just seda – utoopiat.