diip, diibim, kõige diibim

Harilikule kolmapäevale omaselt olen täiesti kaine ja ei ole ka suitsetanud. Olen üritranud juurelda, miks see nii on ja kelle jaoks me seda teeme? Siiani ei ole vastust leidnud, kuid loodan siiralt, et lähitulevik toob mulle vastuse. Nimelt on suur soov teada saada, kelle jaoks ja mille nimel inimkond üleüldse pingutab. Tegelikult on tore vaadata suuri mehi nagu näiteks B.Obama ja K.Annan. Kuid kas mul on üleüldse lootust olla kunagi sama suur mees ja kas ma ei saaks seda mitte kohe teada? Samas, mis on nendegi mõte? Nende tähtsus hetkel on lihtsalt juhtida ühte suurt karja rumalaid inimesi - inimkonda. Me oleme ju kõik tegelikult ääretult rumalad ja andetud, isegi kui minul või sinul on mingi anne, siis kelle jaoks ja mis eesmärgil? Vastust on rakse leida, me lihtsalt oleme inimeste keskel, kes on suure tõenäosusega endast juba kõik andnud ja vajadusel oleme sunnitud ka suule naeratuse manama. Miks see suur näitemäng, milleks inimesed, kes on endast juba kõik andnud ja on üsnagi väärtusetud? Miks peab inimene üleüldse ülikooli minema, et midagi saavutdada ja kui see "midagi" on saavutatud, mis siis sellega üleüldse peale hakata? Jaa, see annab finantsilised eeldused, et luua oma maja ja pere ja osta auto ja suur LCD 3-D televiisor jne aga miks? See on ju surnud ring. Võib-olla, et ainult inetillukene Eesti on mulle selle mulje jätnud ja kui lähen mööda maailme ringi aelema, siis ehk leian tõelise maailma, kus inimesed on targad ja naeratused ei ole sunnitud. Ratsionaalselt mõeldes ei ole see paraku võimalik, sest psühholoogid on kindlaks teinud, et inimkonnal on ainult 6 erinevat mõtlemislaadi. Tekstist koorub vist tõde, et tuleb tunda rõõmu pisiasjadest, juua end igal reedel täis, olla rõõmus, nautida laupäevaseid pohmakaid, olla rõõmus, laupäeva õhtul end uuesti täis juua, nautida pühapäevast pohmelli ja pühapäeva õhtul teha läbikäidud kvartalis üks tiir, nautida värsket õhku ja olla vanematele tänulik eksistentsi eest. Tahaks sellest ringist välja murda, tahaks vaheldust, ma ei kannata seda enam kaua, iga päev pakub samasid juba mõeldud mõtteid ja samasid, juba pähe kulunud nägusi, kes suuremas enamuses ei loe mitte midagi ja seega ei suuda pakkuda midagi uut, lihtsalt tuleb kaasa mängida ja head nägu teha ja loota, et nad saavad mind tulevikus aidata. Tahaks ära lennata siit.