winterjam

su pähkelpruunid silmad
ja tuisust sassis juus,
nii muutlikud on ilmad
ses öises talvekuus

sa astud jälgi lumme,
kartmata teed uut
ja mina järgnen sulle,
hoides vahet, meetrit kuut

mu hing ju ihkaks olla sinu kõrval
kahest jäljest tehes neli
kuid õilsalt sammun lumejäljel õrnal
justkui suure venna järel väike veli

kui äkki pöörad minu poole,
otsa vaatad küsivalt ja naeratad
ma oma soontes tunnen julgusvoole

ja käest sul kinni haaran vaevata