nagu pikalt ekselnd poju.
Ema, õde ja isa nii armsana näisid,
ei pärinud nad: "Kus sa siis käisid?".
Prantsatan toolile rampväsinuna.
Mulle antakse süüa, mind pestakse,
ei ole ma eales tundnud ennast nii kasituna,
Kui see hoolitsus vaid kestaks.
See armastus mind üllatab,
mis juhtus, kallis pere?
Kui lahkusin olite nii külmad ja ükskõiksed,
nüüd on talv asendunud kesksuvega.
Te naeratate ja hoolite.
Mu pihta hellusenoote loobite.
Aitäh!
No comments:
Post a Comment